Välishuvides isejuhtiv valgusfoor

Huvitav, kust neid nn "iseseisvaid" riike juhitakse, kes võlgu on ja kelle kogu raha koosnebki välisvõlast? Kas ei tähenda see "isejuhtivus" muud kui seda, et valitsusele öeldakse välismaalt ette, mida teha?
Võlgu oleku ajaks ajutiselt? Mis siis kui defitsiidis riike ja ebaõnnestunud riike juhivad rahvusvahelised varilaenukomiteed? Ja ainus tegelik eesmärk on kindlustada peamiselt laenu tagasisaamine. Võlgu olevatele valitsustele sellist väliskreeditoride pehmet kolonialismi pakutaksegi. See seletabki teatud ükskõiksust neis asjus, mida ei saa rahasse arvestada. Sh inimlikkus, aga paradoksaalselt, ka raha enese väärindamine! Eriti nt tööstus. Well, iseenesest üks aus rahavõim ei pruugigi olla väga halb, vaid pehme, euroopalikum ja üpris tark kolonialist. Inimkond peaks ju sõda, kui tarbida ei saaks, jne. Kui toimub võõrvõimude mugavusvahendamine, kas käib mingi kollektiivne komissar-kubernerluse mäng (et nt kui Kallastest jääb väheks, paneme Heleniuse ka jne)? "Kommunistid tegid endale riigi, kus eliidil on mugav", kui Tiit Madissoni vabalt tsiteerida. Aga mis roll on selles rahval, kui üldse on?