09/03/20

Kas börsisüsteem tuleb miljardite inimeste pensionite maksmisega toime ?

"Pensionireform" on salakaval samm. Need, kes üleeile tegid pensionisamba kohustuslikuks, ütlevad noortele homme: "Me nägime, et ei tööta. Tegime "riigimeheliku" sammu ja andsime teile vabaduse".
Ja taoks veel endale tähtsa näoga vastu rindu ka. Vabastasid riigi vastutusest ning panid inimeste pensioni börsimängudest sõltuma. See tehti olukorras, kus polnud teada, kas börsid tulevad üldse toime miljarditele inimestele pensionite maksmisega?

Mida teatakse olukorrast, kus kõik tormavad ühte kohta kokku ja investeerivad üle? Vabandage, see ongi mull, buum! Käsu korras tekitataksegi kriisi eeltingimus. Tootlus langeb seal igaljuhul võrreldes olukorraga kui seda rahamassi niipalju polnud. Põhjus, et sinna sunnitakse paigutama kõiki. Lahendamata on fundamentaalne küsimus, et tootlikke projekte pole niipalju kui raha!
Ja poolriiklik pseudo-vabaturumajandus ei korrasta oma struktuuri, et need tootlikud projektid areneks.

Aga mida öelda sellele, kes homme pensionile läheb? Kes on riiklikult raha börsile suunanud korraldustega kaasa läinud ja neid truult täitnud, eluaeg pensioniks kogunud? Ja tervis ei luba viivitada.
Siis kui oli vaja äravõttu peale sundida, oli pangas muretu pensionipõlve reklaam, liitintress tõusis rahamassi kasvades näiliselt nagu rakett. Ja kui väljavõtu aeg on, ütleme: "alla lendas", nüüd näri pori kuni börs taastub?

Selle asemel võiks kasvõi olla ettevõtete pikaajalised võlakirjad, mõistliku intressiga, investeeritaks siiasamasse. Kasvõi Coopi ja tuumajaama jne. Vaadates Coop panga tänast hinnakirja, liiga kallis on! Kohe peale vaadates, et ei ole konkurentsivõimelise hinnaga raha sees, nagu teistel (Luminor/Blackrock) jt.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Muutushüvitis, kuidas muutusi väärikalt korraldada?

On teada, et avalikkus on väga lahkumishüvitiste vastu. Aga vaatame natuke kaugemale. Mul tuli üleeile mõte, kuidas aidata riiki tegelikult ...