Ma vandenõuteooriatesse suurt ei usu. Sest on olemas palju suuremaid kui vandenõud: Jumal ja inimlik rumalus.
Kuigi on leitud, et mõnedel juhtudel ka v-teoreetikutel olla vahel õigus. Ja rahaomanike rollist ajaloosündmuste tekitamisel õpikud ei räägi jne.
Nende teooriate loomine ja levitamine on ise asjade olemasolevast seisust kasusaajate huvides. Sellega võidakse tahta tegelikult kohti ja toole ning neil istujate praegust asjade seisu mitte veel hullemaks muuta.
Reaalsuskontrolli ei läbi ka muinasjutt maailmariigist ja maailmavalitsusest. Ta suletaks tarkvaravigade tõttu enne avamist (vt lähemalt siin). Ja selle eellaseks peetud ÜRO proovipraktika tulemusel, Palestiina riik on 75a paberil. Mis ei vähenda inimkonna püüdluste ja unistuste kaalu.
Moodsad fantaasiad 15 minuti linnast tekitavad küsimuse, kuhu olemasolevad pannakse. Ja kui kallis on ümberehitus.
Vanematele meenutab Švaabi jutt "miski ei kõiguta suurkapitalismi aluseid" oma toonilt üks ühele Leonid Brežnevi avaldusi "miski ei väära sotsialistlikult kursilt". Üsna kokkukukkumise lähedal. (väiksemaid kohalikke kiidulaulu improvisatsioone "mingit tagasipöördumisest kodanliku vabariigi juurde ei saa juttugi olla". jt)
Mitte ükski võim maailmas ei kalla inimesele viina kurku. Seal kus tahe ja klaas kallata on endiselt inimese käes. Ta sipleb, otsib lahendust millelegi, mida ta ei tea või ei leia. Au üritajale!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar