Vaimsest tervisest kõnelemine Eestis on muutunud aruteluks sõnade ilustamise ja lubamise/ärakeelamise üle. Kas siis saab vaim terveks, kui ajame üldist loba? Ja midagi ei ütle. Siis saab vaim teha, mida ise tahab. Siis kui on 50" telekas ja jeep, muruniiduk, 2 last ja autoliising ka, räägime majanduskriisist, klaaslaest ja palgavaesusest. Kui on letid lookas, algab jutt, et põllumajanduses on järjekordselt erakordsed olud ja kriis. Siis, et iive olevat puudulik - 95% rahvast surevat varsti välja. Muidugi mitte 95% kõrvade vahel toimuva, vaid 5% LGBT inimeste tõttu, kes iivet mitte kuidagi ei mõjuta. Ehk vaimne tervis ei tähenda muud, kui tagasipöördumist ühiskonna tavapäraste, lubatud hälvete piiridesse. Või mis on vaimse tervise eesmärk? Mujal Euroopas võid sa pool aastat või rohkem ette rongiaegu ette planeerida. Siin ei avaldata rongiplaanigi üle 2 nädala ette. Kas sellest, et kõik saaks elada mugavalt? Otsustada nagu viimasel hetkel tagumikul mugav on. Seda ju tahate, eks? Ja see kõik tavapärane ühiskondlik, on vaimselt ju äärmiselt terve. Nii terve, nii terve..nagu purikas, eks.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar