26/03/20

Veel prognoosist e. autasustamine eduka kriisi lahendamise eest ?

Tööinimene suhtleb päev läbi klientidega ja maksab 25a makse. Nüüd ühel õhtul on peavalu, raske hingamine, mitte ainult nohu ja köha. Tahaks teada, kas peab ennast karantiini panema. Öeldakse: sa ei kuulu sihtgruppi, me sind ei testi, kiirabi ei tule, vaata ise.

Pole testitud, pole haiget, pole koroonasse surnut. Tegelikult suri koroonasse, kirja läks kopsupõletik. Kuna ametlik testimine on ette nähtud vaid sihtgrupile (üle 80 vanus, kriisipiirkonnast tulnud, palavik üle 37,8°C), võib ametlik nakatunute arv tulla väiksem kui tegelik. Kuna nakatunuid, haigeid ja surnuid on ametlikult vähem, autasustada juhtkonda kriisi eduka lahendamise eest?

Aladiagnoosimist on põhjendatud esialgse testvahendite jms puudusega. Kodanikud ootavad ja nõuavad igakülgset abi neid vene ajast üle- ja vaeseksriigistajatelt. Kes nüüd usinasti sihtgrupitavad. Oodatakse pingsalt lõplikke ja ainuõigeid lahendusi. Aga hea kui saaks keskpärase varustuskomiteegi, raskel ajal kah asi. Parem kui ükskõiksus "nagunii-ravi-pole-ärme-testi", "saaks-näitajad-maha-ordeni-rinda". Paneb vahel mõtlema, et mida neilt kurjategijatelt ikka oodata. Mingil määral peab tavakodanik ise ikka ka valmis olema. Üleriigistatus on kodanike isevalmisolekut juurteni halvav.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Subsidiarism ja lähiväljaõigused

Miks rahvuslus ja selle taunimine on mõlemad  mõttetud? 1. Küsimusi otsustatakse kõige paremini inimesele kõige lähemal.  2. Inimesel on läh...