Päriselus pärisomanik kannab maavastutust. Saab lõpuks tulu, kui kulud, ja riskid välja kantud. Vahel raskuste, unetute ööde, oma ja lähedaste tervise ning suhete hinnaga.
Siis tehakse sõnades "stakeholder capitalism". Kus luuakse näiliselt uusi liike. Nagu pool-omanik, virtuaalomanik, variomanik või libaomanik. Või oriomanik, keda nimetatakse ettevõtjaks.
Möödajalutavatele elurentnikele luuakse mulje ja kaasatuse tunne. Näiliselt sõna sekka ütlemise õigus. Väikesele kalale öeldakse, et sul on õigusi, hüvesid ja turvalisust alles siis kui kõik suured vaalad on enne söönud. Ja ole ise lahke sööt. Sõnades fantastilised olendid. Aga igal näilisusel on piletihind. Sellesse on kõik sisse arvestatud.
Siis tehakse sõnades "stakeholder capitalism". Kus luuakse näiliselt uusi liike. Nagu pool-omanik, virtuaalomanik, variomanik või libaomanik. Või oriomanik, keda nimetatakse ettevõtjaks.
Möödajalutavatele elurentnikele luuakse mulje ja kaasatuse tunne. Näiliselt sõna sekka ütlemise õigus. Väikesele kalale öeldakse, et sul on õigusi, hüvesid ja turvalisust alles siis kui kõik suured vaalad on enne söönud. Ja ole ise lahke sööt. Sõnades fantastilised olendid. Aga igal näilisusel on piletihind. Sellesse on kõik sisse arvestatud.
Järgmises reklaamis luuakse sõnadega "15 minuti linn". Paberil ilusad ja hoogsad pildid. Kus need rendilinnad asuma hakkavad? Kellele kuuluvad? Kus asub tegelik majavalitsus? Seda elanik ei tea. Räägitakse, et ta on oma elu rentnikuks planeeritud. Ärksamatele elurentnikele on valmis pandud "individuaalne sotsiaalne vastutus" (individual social responsibility). Mis see on? Kõik on osa kõigest ehk mitte millestki. Ja igaüks kaasvastutab kõige ehk mitte millegi eest? Vinge! Kes vastutab, ei tea ka täpselt.
Põhiküsimusi ja inimloomust see asi välja ei kannata. Ülejäänud visioon on ebaoluline ebareaalsuse tõttu.
Seekord WEFilt siis sellised toredad verbaal-energeetilised konstruktsioonid. Läbi arvutamata kandevõime ja ähmase sisuga. Kui teatrilaval pole ämbrit veel näha, on selle kolin nurga tagant juba kohal. Näljahädalistele saali sünteetiline pirukalõhn. Tuleviku kobarkäkke aimav ja neid ilustav ajaleht soodushinnas. Pealtvaataja ei oska arvestada.
Ega peagi lõpuni kõike teadma. Või ka omaenda murest kinni jooksma. Piisab kui ta maksab piletihinna. Rohkem või vähem kasulikke, tahtmatuid pealtvaatajaid võimurid enam otse ei nimeta kasulikeks idiootideks. Vaid nutikateks talentideks. (Nii soovitas ju hea turundusosakond, mitte "paha Stalin"). Mida tegelikult mõeldakse?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar