Onu Remuse loomade koostöö

Rebaseonu, jänkuonu ja opossomionu hakkasid koos aidakatust parandama. Aga mitte nii, nagu praegused poliitikud,  et tulen hommikul tööle eesmärgiga, et teistel oleks halb maitse suus. Ja saan halvasti ütlemise eest kõigi teiste raha. Loomad olid erinevad küll, aga lepiti kokku. Tehti koostööd. Saab küll, kui sõna pidada ja tahta.

Kultuuri rahastamise piirid

Ma ei tea, kus selle kultuuri rahastamise pendli õige tasakaaluasend on. Ühes äärmuses on püüd riigist veel üks vaateaken, näidissovhoos luua. Kus kultuur toodab võimudele klantspilti ja õigustust. Ja teine kultuuri rahastamise äärmus siis ilma riigita džungel, üksiku olelusvõitlus. 

Kas aga riiklik rahastamine kultuuri üheks indiaani reservaadiks või näidis-vaateaknaks ei muuda?
Kus  puudub inimeste elav tegevus, mis ise annab põhja majanduslikult, mitte riik. Ja elujõudu seda kanda. Praegu vanaema laulupeole ei saaks. Sest ei mahu sihtasutuse kehtestatud formaati.

Riigi roll oleks luua tingimused. Toetama kõiki mäluasutusi ja teatud arvu ametnikke. Aga kultuuri peaks looma rahvas ise. Ja riik võiks majanduslikult seda vähem takistada. Vähem laiutades. Muidu tuleb veel üks vaateaken, millel ei ole elujõudu.

Vormilt rahvuslik ja kõrgkunstiline, sisult veel hullem kui sotsialistlik. 

Või mida Jüri Raidla riigireformiga peale uue vaateakna silmas peab? Vanad ideed olid: maailma esimene juudivaba riik (1942), siis näidis-liiduvabariik (1945-1992), siis EL näidisriik ja viie rikkama sekka pääs. Nüüd on vaja kokku klopsida uus vaateaken: rohepööre, AI... 

Aga sakslased on selle meie vaateakna-püüde ammu läbi näinud. Ainult kergelt muigavad selle peale. Või ei muiga üldse. Sest ta on enesupituslik, ääremaastuv,  lennuliinide mõttes. Ja kalli kapitaliga, mis võiks olla odavam, tänu julgeolekule ja ELi kuulumisele. Madalama maariskiga ja intressiga kõigi jaoks. Siis on ka kultuuri rohkem. Ja me ei pea oma käibemaksuseadustega tegema kõike selleks, et Riias oleks palju kontserte, läti ehituspoodidel palju käivet ja maksude sõitmise kampaaniaid, arvan.

Maailma, loomade ja demokraatliku vabariigi loomine

Tuntakse kultuurrahvast, kes kuulis vaikselt, sahinana ilmunud Jumala seadusi Moosese käest. Jumal ise jäi veidi kaugemale, aga temast on kindlad märgid. Ja põõsas ei põlenud ära.

Me kõik oleme kuulnud, kuidas loomad endale sabad said. Kes pika ja koheva, kes hiljaks jäädes päris väikese.

Kas te kujutate ette organismi, kus kõik osad saavad kokku. Glükoosi, vett, tselluloosi ega mineraale pole. Üks rakk ütleb teistele: mina olen teie Sberkassa.Kuna enne oli riiklik suhkruladu, saate nüüd igaüks 100 suhkrutera vahetada.  Jagame teile kontonumbrid välja. Ja edasi vaadake igaüks ise.

Eluks vajalikke, elutähtsaid aineid, glükoosi, vett, tsellulloosi, ega mineraale pole endiselt tasakaalustatud hulgal. Ega tule. Ei saagi kunagi tulema. 

Lugusid, mõisteid ja taustsüsteemi võib valida. Mh nt ka turumajandusest, mis pidi tagama ressursside optimaalse kasutuse, võib kuulata. Samal ajal on töö ajal poed rahvast täis ja käiakse ka kinos. 

Kas aga tolmukerast saab selline ilus ja keerukas maailm tekkida, nagu ta on?

Päristeadmised või klientühiskonnale mõeldud valmistõed?

 Meil käsitletakse inimesi mingi kõrgesti arenenud riigi-korporatiivmasina rumalate klientidena, kes ei peagi teadma. 

Vanasti iseseisvas Eestis, kus ise valmistati asju, niimoodi valmistõdedega mitte ei lepitud. Vaid moodsad asjad uuriti välja ja räägiti põhjalikult lahti, õpiti ja toodi meie oludesse. Nii on paljude asjadega. Ei imesta kui kuskil ka selle LGBT asja lubamise õiged alused ja õige põhjendus olemas on. Läänest oleks vaja uusi teadmisi tuua. Vaja on uuesti see Kristjan Jaagu rohtunud tee Riiga ja vaiksesse Göttingeni ette võtta. Maailma parimate seas olevaid inglise loodusteaduslikke avastusi kaasa tuua. Rääkida tõsiste inimestega, kes lääne köögipoolt kujundavad.

Olen üsna kindel, et nende LGBT-ideede taga pole mitte vaid paari aktivisti, nagu Maša Gesseni, vihaste pretensioonide rahuldamine. Et pärispere teda ei piiraks ja ta saaks registreerida mitut naist jt. Ega ka mitte pelk pankade kalkulatsioon, et vähem ebaefektiivsust läbi üksinduse, kui maksumaksjad on paaritatud. Mitte ainult nimekaid inimesi, kes seda suhtevormi vajaks.  Või siis mingitpidi populatsiooni vähendamisele hea. Või õiguslik positivism, õnne maksimeerimise filosoofia. Või siis lihtsalt inimõigustega vehkimine ja usuvastasus või selle reformimise üritused. Või siis mitte midagi tegevate ühiskonnakihtide soov ühiskondadele mingit ora ajada, teistele riikidele millegagi survet avaldada ja siis geopoliitika tõsiste teemade juures jälle maha võtta, jne. 

Midagi inimesele omast on seal taga, millest meil ei räägita. Vaid valmistõega lajatatakse, et vat peab olema. Vabalt võib see olla bioenergeetiline tasand, miks need liidud mingit pidi ühiskonnas vajalikuks leitud on. Eestisse pole see päris õige põhjuse seletus minuarust jõudnudki, miks seda asja tegelikult soositakse. Sealt siis mõistmatusest ka palju pahameelt tekib. Imporditakse kaste, aga mitte teadmisi.  

See on mets, mida meil puude taga näha tuleks.
 Rahval on õigus teada.
Me tegelikult võisime siis ja võime ka nüüd.
Ja kui arvame et väärime siis hangime teadmised ja teeme.

Kelm

Kelmid ei käi kogu aeg kõveraid teid pidi. Vahetevahel nad käivad ka sirgelt. Naaberplatside nurkadest astuks ta üle, et teistele ametiseisust näidata. Ostap Benderi platsile jõudes ta kõhkleks: kas läheneda kolleegile austust avaldades sirgelt või üle nurga. Jaoskonnas ajutiselt improviseerimine katkeb, puupingile jõudes vaadatakse tagasi. Aegajalt kaalutakse ausaks hakkamist. 

Improviseerimine jätkub nii jaoskonnas sees kui ka pärast. Kelm ei lase iialgi kraed alla ega norgu. Vaid ta on pidevas liikumises. 

Mitte kultuuri, vaid ühese tõe tunneliots on pime

 Anonüümne:

Enne revulutsiooni oli asi selge, kultuur see on kõrgklassile ( st kes ei pea mõtlema tühjale kõhule), ülejäänutele oli laadanali. Nüüd maksurahaga kullatud tolad tegelevad kultuuriga, arvates, et keegi ei saa sellest aru kust tuul puhub. Tulevik on küll selge, keegi ei maksa, isegi need kes teile raha sebivad., sest uus kultuur on AI.

---

Totalitaarselt mõtlete "uus kultuur on AI" (ja justkui mitte midagi muud?). AI on uus, kuid mitte ainuke. Päriselus ei ole kadunud ei teater, tema järjel tulnud kino ega TV. Interneti või nutimaailmas peaksid need ju siis ammu kinni olema. Aga ei midagi sellist. Tekib nagu uus peajõgi. Ja kõrvalnired vahetuksid, segunedes...Võibolla ongi kogu krempel liiga kulukas. Ja nii muutumised-hääbumised-uued pealekasvud tulekul.

Aga päris kinni ei saa. Sest siis läheb raha otse sebiva tarbijamassi taskust suurfirmadele. Ja kultuurita sebijad ei saa sealt tagasi. Suurfirmade äri ongi kõigi teiste ääremaaks tühjendamise arvelt üles ehitatud. 

Hingame vabalt. Mõtleme ajunatukese abil. Ja hoiame rahanduskomisjonide seltsimeestel silma peal. Tuhat korda enam võiks kohapealne eripära olla enne elus kui see nimetu globaalne monstrum.

Nagu usk on üks kindel, äraproovitud ja usaldusväärne tee läbi nähtamatu, mis hoiab kõike nähtavat toimimas heas...nii aitab kultuur kaudselt ka neid sebijaid.

Väljamõeldud tõeministeerium

Kui tõeministeeriumi pole olemas ega ka tule, siis totude ihalus tugeva juhi järele, mugavus ja soov mitte vastutada ning kujutlus on nii tugevad, et nad mõtlevad selle välja. Klammerduvad selle külge ja pasundavad kogu maailmale. Nagu hambaprotees vedru otsas kordaks, Orwell, Orwell ju ütles, järelikult on. Kuna mina avastasin põhimõtte ja lõksutan lõugu, siis teie, ühiskond, võtke lumelabidas, pange punane vaip alla ja sillutage mulle kui haritlasele teed. Mina teen näo, et usun. Tšättgepete ehk lõugulõksutav tehisintellekt ju ise ütles. Autoriteet ju, kuidas teisiti.