Küll maetaks aga kadunukest pole

Edgar on truu ja lojaalne karjäärikommunist. Mees tulevikust, keda veel ei mõisteta. Kuigi kalevipojad ja hiina kommunismi orjad elavad üsna kitsastes tingimustes. Ja massiühiskonna tulevik oli juba saksa suurlinnades juba sada aastat tagasi osaliselt kohal.

Eesti väheseid tõelisi suurlinlasi, intellekt ja maailmavaim teab aga enne teisi, kuhu megatrendid ühiskondi kannavad. Ja et see juhtub ilma tematagi. Jõuame ellu, milles on masinlikult ette normeeritud kõik. Betoonkarbid üksteise küljes kinni, elamispind 10 m², kuupalk, tuubidest kosmosetoit. Ühiskondlik transport, ühiselamutes elamine. Eraomandi asemel megarent, kõik eluks vajalik renditud, 110% üksteisest sõltumine. Kuni kõik teised on hiinastatud, rajas Edgar ajutiselt endale talu...

Ainult veel mingid aednikud, väikelinlased jm natsionalistid ei taha hiinastamise õnnest kuulda ega osa saada. Ja sellest, et väiksemal pinnal tihedamini koos on seda õnne kergem jagada. Tagurlased ei saa aru, et õnn pole enda teha, vaid ka ühiskonna funktsioon. (Seega, seltsimeeste arvates - õnn on midagi nende poolt ettenähtud, neist ülejääv.) No on kitsarinnalised natsionalistid, ei taha.

Keset vaimseid väikelinlasi ja alamõõdulisi kalu jätab raske käe ja meelega kalur ikka jälje. Savisaar mõjutab otsuseid kindlasti veel 20 aastat. Ja tema peale kulutatakse edaspidi veel, selles pole kahtlustki! Ainult, et mis selle propagandatsirkuse pärand on? Kas katse sisendada, et ENSV plaanikomitee loodud neosoveti koonduslaager Lasnamäe betoonkõrbes on ju igati elamisväärne? Ja sobiv koht uue nõukogude massinimese loomiseks? Etendati hoolivust inimesest, mitte ei hoolitud. Puuriit, kartulid ja linnapood. Pensionäridele lisa ja jõulukaart. Sel ajal kui esindati laia mersuga keskklassi ja laiendati Tallinna koos sotsiaalse ületallamisega, maapiirkonnad tühjenesid veelgi.

Aedlinlane ei hakkagi mõistma Savisaare suurust tulevikuinimese eksperimentaatorina soveti-futuristlikus massiühiskonnas. Tajudes ainsana tulevikku suunatud katse määramatust ja traagika kogu sügavust, vaatab ta ikka tarkade silmadega majaseinalt. Vaimsed aedlinlased ei küüni, ei saa aru, kuidas nii üldse on võimalik, ega hakka kunagi aru saama. Sotsioloogil on aga selge enne teisi, mis juhtub. Keset kõigile udust tulevikku räägib suur kombinaatori vari juba montoonse veendunud häälega metodoloogiast ja põhiseisukohtadest. Liigutab nuppe ja näeb kaugemale. Inimmasinate mängus, mille üks tulemus on jääv...kirik!