Selle suure töötegemise kasu on küsitav

Mitu tundi päevas on inimene võimeline keskendunult ja korralikult töötama? Keskendunult keerukat tööd 3-4 tundi, lihtsamat kuni 6 ja rohkem. Edasi on juba individuaalne: tekib vajadus puhkepauside järele, liigutused muutuvad kohmakamaks, tekivad väsimus ja vead.

Ma ei tea, miks tundub mulle üha enam, et mida rohkem käib see üks suur "töötegemine", seda vähem tehakse vajalikke asju ära.

Selle nn. töötegemise küsitavast kasulikkusest oli ka vanasti juttu. Ja ma ei tea, mis mõttes vanema põlvkonna esindaja seda kahtluse alla pani. Kas sellest, et tegevus on vähe tulemuslik, tulemus ei kuulu sulle või on tasu väike seal kus hõivab kogu aja ja vaba aega enesearenguks ei jää. Või oli see, et töö on tühi ja paljuski koosnev asendustegevustest ja töö näitamisest, ja tekitab uusi tühje töid. Või mis seal oli. Igatahes ülistuslaule sellele, mis toimub töötegemise sildi all halvasti korraldatud kohtades iga päev, laulda pole mõtet. See on madal produktiivsus ja madal lisaväärtus. Samas kui töötundide arvu riiklikult piirata, nt vähendada kuueni, nagu pakub Sanna Marin, siis kuidas tema järgi sellest töötajate jõukus suureneb? Siin on vajalik paindlikkus, st lubada rumalatel olla rumal ja ka targematel firmajuhtidel targemaid korraldamisi mitte ära keelata, kuidas kuskil vaja. Kuidas inimese töövõime ja viljakus muutuvad ööpäeva jooksul, nii selle kui teiste loodusseadustega ning inimeste võimetega arvestada pole kellelgi keelatud.