01/12/19

Kaotatud kümnend majanduses ehk heaolu kasv ei jõua meil inimesteni

"Postimees" toob välja statistika:
"2010. aastal oli korterite keskmine ruutmeetrihind Eestis 640 eurot, seega maksti 50 ruutmeetrise korteri eest kesmiselt 32 000 eurot. Keskmine brutokuupalk oli 2010. aastal 759 eurot. See tähendab, et 50 ruutmeetrise korteri soetamiseks kulus 42,1 kuu brutotöötasu.[..]

Võrdluseks selle (2019) aasta teise kvartali andmed: korterite keskmine ruutmeetrihind Eestis oli 1291 eurot, seega maksti 50 ruutmeetrise korteri eest kesmiselt 64 550 eurot ehk pisut üle kahe korra rohkem kui üheksa aastat tagasi. Keskmine brutotöötasu oli 1419 eurot, järelikult kulus 50 ruutmeetrise korteri ostmiseks 45,5 keskmist brutokuupalka"
(Allikas: PM, "Kui palju on kinnisvara hind aastatega kasvanud?")

Statistika ei too eraldi välja seda, et maja- ja korteriostjatel võib minna keskmisest palju paremini. Üldpilt on: töötajatelt võetakse üha rohkem, majanduskasv ei jõua suurema inimesteni. 10 aastaga peaks majanduse arenedes elamispinna soetamiseks vajalik üldine tööaastate arv vähenema. Tegelikult kulub tööaastaid kümne aasta järel 8% rohkem. Ka varem keskmise palga eest ükski sotsialistlikus süsteemis elav inimene ei jõua korterit osta või maja ehitada. Selleks tehti lisatööd, saadi soodustingimustel ehitusmaterjale. Või lausa varastati. See vargus oli töötajatele maksmata palk. Sest sotsialistlikes riikides on palgad liiga madalad. Ja eluasemete suhteline väiksus ja viletsus on selle tagajärg, et inimesed on vaeseks riigistatud ja riigiaparaat on liiga suur. Tahate suuremaid ja ilusamaid elamispindasid, tuleb vähendada riigi osa majanduses. Ja seda globaalselt.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Muutushüvitis, kuidas muutusi väärikalt korraldada?

On teada, et avalikkus on väga lahkumishüvitiste vastu. Aga vaatame natuke kaugemale. Mul tuli üleeile mõte, kuidas aidata riiki tegelikult ...