Sulgemised ja kahjud võivad tugineda ka valedel testandmetel

Avalikkusele pakutavates "koroonaviiruse" algandmetes on kümneid tuhandeid juhtumeid, kus diagnoos pandi sümptomite järgi, üldse midagi testimata. Teine osa teste näitavad kõigi koroonaviiruste esinemist PCR-tiitris. Mitte spetsiifiliselt Covid-19 esinemist. Kolmandad testid ei näita üldse viiruste hulka, vaid selle esinemist. Elab organismis üliväikeses koguses, nii et ei põhjusta haigust, sest immuunsüsteem tuleb toime. Neljandal testil on lihtsalt teadmata põhjusel suur valepositiivsete tulemuste arv. Kuipalju on kokku kindlat infot, et nakatus ja suri just Covid-19 tagajärjel ? Ja mitte muul põhjusel? Kui veahinnang avaldada, selgub, et paljude "rahvusvaheliste uuringute" andmete ja prognooside kvaliteet on ebapiisav. Peaks keelama ilma veahinnanguta andmete avaldamise.

Kes maksab kahjud ? Karantiine võivad vabalt põhjustada ka liiga laiades piirides ujuvate andmete ja arvutusmudelite kasutamine. Näiteks, mis väärtus on Imperial College of London "rahvusvaheliste teadlaste", "koroonasse surnute" hinnangutel, mis kõiguvad sajakordselt? (500000, siis 5700). Sisuliselt kasutud. Ainuüksi 2001 hävitati sellesama kontori ohuhinnangu tõttu ca 7 miljonit siga ja sarvilist. 2009 seagripiga olevat nakatumisohus 30% UK elanikest ja hukkuvat 65000. Tegelikult 457.Britid on harjunud sellega, et eksperdid võivad eksida ja lihtinimene vastutab.

Valitsused tahavad rahvaid hoida. Teevad karantiini, usaldades internatsionaalseid kelme ja andmete produtseerijaid. Kelle tsiteerimise asemel tuleks kaaluda kohtu alla andmist karantiinide ja kahjude põhjustamise eest üle maailma. Infodeemia on põhjustanud psüühilist immuniteedi langust. Ja kohutavaid majanduslikke kahjusid.

Ülaltoodu ei tähenda Covid-19 eitamist. Ta on olemas ja tapab inimesi ka. Aga valetestide kokkulugemine on viinud väga suure ülehindamiseni. Ja ülevõimendatud. Kui andmed puhastada, müra ja valepositiivsed eraldada, võib selguda, et mingit pandeemiat polegi. See on tavaline kevadine viiruspuhang.

Nii suur on briti hariduse imetlus, et kui valeandmete kokkuliitmisele lüüakse alla tempel "imperial", siis keegi järsku enam ei küsi. Aga tuleks küsida. Või ei pidanud siis haridus tähendama autoriteetides kahtlemist? Tasub ka aru saada, et briti haridus ei ole väikeriikidele mõeldud asi, vaid ta on loodud ja töötab ainult emamaa taastootmiseks. Millal meie briti-imetlejad ja viitajad sellest aru saama hakkavad?