Massid kordavad lõputut klišeesid. Et nt lifti asemel tasuvat trepist käia. Tegelikult on vastupidi - liigesed kuluvad vähem, lift on väga kasulik.
Sõitsin täna kaks tundi rongis. Reis Liivimaa Šveitsist Eestimaa Šveitsi (Aegviidu). Enamikul jalad sokkides ja sukkades keset juunikuud. Miks te, inimesed, oma jalgade verevarustust takistate? Ja oma jalgu, veresooni ja veene piinate ilmaasjata? Teil läheb omaenda jalgu ju elus veel vaja! Olgu see siis rongis, bussis, autos, jne. Võtke suvel sokid jalast ära! Kui teil just mullatööd pole. Ja magades ka võtke ära. Siis on nagu Läänes, kui soovite. Rongitäite kaupa inimesi võib harjumuste ori olla ja üks pöörata tähelepanu.
Siis sõidan maakonnabussis. Digitaaltermomeeter bussiruumis +35°C, väljas +23.5°. Ja nagu alati, kõik istuvad umbses. Mitte keegi ei tee õhuluuki lahti. Vaatan, ema lapsega, näod punased. Mida te, lapsevanem, koorma all ükskõikne, oma lapse ajudega teete? Tegin luugi lahti. Tagurpidi, et tuul ei puhuks peale. Temperatuur langes +29ni. Ruum täitus mõne minuti präast värske õhuga, nihelejatel kuumusest ja õhupuudusest näod kohe ilusamad. Aga mitte üks täiskasvanu ei liiguta. Pole mugav.
Vabadus sisaldab tõepoolest võimalust olla tuim. Või vahtida, kuni keegi teine teeb. Kasvõi vaielda vastu, kui küsid, kas lahti teha. Aga kas vabadus on ajude hapnikupuuduses pidamiseks? Kas tasub rakendada jõudu sellise vabaduse heaks? Mõnesse kanti võib mh ka sellepärast palju lolle sigineda, et maakonnabussis on õhuhapniku puudus. Päästke oma ajud, liigesed ja jalad. Ja kui mitte endal, siis ärge vähemalt takistage oma lastel neid endid aitamast.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar