Majanduse ülesanne on inimeste varustamine erinevate hüvedega ja nende vahetuse korraldamine. Selleks, et heaolu, kaubad ja teenused püsiks, on vaja hoida üleval:
1. Raha kui vahetusväärtuse enese usaldatavust ja kindlat rahaühiku väärtust
2. huvi raha väärindada ehk õige suurusega stiimulit hüvede tootmiseks
Need mõlemad elulised ülesanded on üksteisega seotud. Nad on teineteist tagavad ja pidevad. Kindel, usaldusväärne raha ja seda väärindava tegevuse käigushoidmine on lahendus kõigile majandusprobleemidele. Kärped looduses ja majanduses kasvu ei tooda. Nad vähendavad hüvede tootmist ja tarbimist ning ei maksa võlgu. Järelikult on vaja vaid õige suurusega stiimulit igal ajahetkel. Lahendus majandusprobleemidele on ainult üks: kasulik tegevus ja selle käigushoidmine stiimuli ehk huvi abil. Kasuliku tegevusega on hõlmatud kõik vajalik: hüvede pakkumine, kogunõudlus, iseorganiseeruva ühiskonna majanduse struktuurimuutused. Samuti kohanemine uute kogunõudluse ja pakkumise tasakaaluseisunditega.
Vaatleme neid ülesandeid lähemalt. Et hoida toimimas raha väärindamist, st hüvesid, tooteid ja teenuseid, ja heaolu, on vaja hoida nende huvi nende tootmiseks. Ehk stiimulit. Buumi ajal tuleb vähendada stiimulit, kuid mitte intresse tõsta. Ja kriisi ajal ei kärbiks, vaid võimaldaks majandusel taastuda. Mitte aga reaalmajanduse karistamist, hüvede vähendamist, näiteks intressitõusuga, sõjaga või eelarvekärbetega. Need on ebatäpsed. Nad karistavad ühiskondi hüvede tootmise vähenemise läbi rohkem kui väidetav kärbetega kaasnev majandusstruktuuri muutmine kasu tuua jõuab.
Raha ise pole hüve ega väärtus. Vaid väärtuste v a h e t u s e ekvivalent. Raha ei saa süüa ega anna ta ka peavarju ega lahuta meelt. Sügavamas mõttes tähendab raha ühtede inimeste töötundide ja eluenergia vahetust teiste oma vastu. Raha usaldusväärsuse hoidmine tähendab kindlust, ka homme saab säästetud rahaühiku eest kaupu ja teenuseid.
Selleks, et hoida raha usaldusväärsust, on vaja et a) igale rahaühikule vastaks kindel hulk tööd, millega rahale luuakse väärtus b) raha koguhulk vastaks võimalikult täpselt kaupade ja teenuste koguhulgale. Selleks, et teada reaalmajandusele vajaliku raha hulka, on vaja teada reaalmajanduse tegelikku suurust rahas. Reaalmajanduse rahavajadus, ehk kaupade ja teenuste hinnanguline koguhulk on arvutatav suurus arvutiajastul. Ta oli ligikaudselt hinnatav ka arvutiajastule eelnevate mudelite abil [dr Schacht saksa keskpangas jpt]. Siin raha hulga hindamisel jääb teatud ligikaudsus. Ometi raha ei tohi olla kaupadest ja teenustest mitte liiga palju ülemäära rohkem (inflatsioon) või siis vähem (deflatsioon, nn kulla piirav mõju). Näiteks ületab raha koguhulk kaupade ja teenuste koguhulga 10-15%. Ei toimu mingit rahatrükki ja pärastist valusat ärakorjamist. Pirukamüüjat ja bensiiniostjat pole vaja karistada keskpanga poolt intressitõusuga üleüldise inflatsiooni reguleerimiseks. Vaid vaja on vähendada, kuid mitte kaotada, õige suurusega stiimulit. See on ainus piisav tingimus kõigi majanduskriiside sujuvamaks reguleerimiseks, ebainimlike šokiteraapiate asemel.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar